Forty thousand feet, keep flying.
-"If I lose myself" - OneRepublic
Aeg.
Kas sul on aega?
Aeg on raha.
Kas sul raha on?
Aga kui sul aega pole, siis miks raha ka pole?
Või miks on aega ja raha?
Aega ei saa käes hoida. Aega ei saa füüsiliselt katsuda. Need kortsud su näos, need pole aeg, need on osa sinust. Aeg ei ole midagi, mida saaks püüda või kotti panna. Aega kas on või pole. Enamasti ikkagi pole. Tundub selline pisut müütiline olend see aeg, aga meil ometi on seierid ja purgist kukkuvad terakesed, mis näitavad meile kui palju aega on möödas ja kui palju aega on jäänud. Põhiliselt ikka kui palju aega on jäänud. See pole väga oluline, kui palju aega on juba läinud. Wow, kaks minutit, neli päeva, kuus kuud, kaheksa aastat. Kedagi ei huvita. Seda pole üldse huvitav jälgida. Loeme, palju veel aega on jäänud. Lemmik sarja uus osa tuleb järgmine nädal välja, see on juba viie päeva pärast. Kuus kuud on suveni jäänud. Kuus kuud!
"Kaua sa koolis oled käinund?"
-"Ei ei, see on vale küsimus, räägime kaua mul veel käia on."
See on naljakas või olen ma ainus kes nii arvab. Sest see aeg, mis meil sõrmede vahelt ära kulub, see pole kindel. See pole kunagi kivisse rajutud.
"Kaua sul koosolekul läheb?"
-"Tund"
Aga tegelikult läheb kaks. Sa ei saa ju ometi arvestada selle järgi, mida sa ei tea ja sa ei tea ajast mitte midagi. Aga ikka sa arvestad aja järgi, mida sul veel pole, mis alles tuleb. Palju lihtsam oleks rääkida ajast, mis juba on kulunud. Seda me teame kindlalt ometigi. Aga ei, me räägime ajast, mis alles tuleb. Mida veel pole kasutada saanud ja mille puhul ei teagi, kas saab kasutada.
Aeg on igat moodi naljakas asi. [Insert witty Dr, Who pun] Aega saab mõõta väga erinevat moodi. Ei ma ei räägi ainult erinevatest kelladest või tundide ja kuude erinevusest. Igas kontekstis on aeg täiesti erinev mõiste.
Keegi, kes on elanud sinust kolm aastat kauem on raudselt elukogenum kui sina. Mida kauem ta siin maailmas elanud on, seda elukogenum ta on. Aasta = elukogemus. Noorte elukogemus ei ole võrreldav vanade elukogemusega. Ka siis mitte kui sa oled 22 aastaseks saades pidanud tegelema oma elus puuduliku kasvatusega, koolikiusamisega, vaimse vägivallaga perekonna ja iseenda poolt, füüsilise vägivallaga iseenda poolt, sa oled kaotanud oma süütuse, su süda on murtud, su sõbrad on vahetunud mitmeid kordi, sa oled matnud oma isa, vaatad kuidas su ema keeldub keemiaravist ja kahtlustad, et sul on depressioon või lihtsalt sotsiaalse ärevuse häire (kuidas iganes see eesti keeles ka poleks). See pole võrreldav kellegagi, kes on elanud sinust kolm aastat kauem siin planeedil, olgugi, et tema ei pidanud selliseid asju kunagi läbi elama. Sest aasta võrdub elukogemus ja mis kõik. Niimoodi me näeme vähemalt inimesi enda ümber. Ta on vanem, järelikult targem.
Aeg.
Aeg on nii lamp asi lihtsalt. Midagi, millest me kõik kuidagi sõltume. Ükskõik, mil moel, kuidagi ikka. Pean ärkama kell kaheksa. Pean lõpetama ülikooli kolme aastaga. Pean minema homme sel kellaajal koosolekule. Pean sööma 15 minutit. Pean magama vähemalt kaheksa tundi.
Kusjuures tegelikult on asi hoopis unetüklites, mitte ajas.
No comments:
Post a Comment